Tsiteerin siinkohal Postimehe artiklit. Ning nendin, et tegu oli tõeliselt võimeka sportlasega - härra oli nii purjus, et ei mäletanudki, et juhtumisi oma 25′nda turniiri võitis.

Moraal hapukurgise pealkirjaga odava tähelepanu pälvimise kõrvale - mõelge, mida välja ütlete ning kuidas seda on võimalik meelevaldselt tõlgendada.

Loe tekstid üle

Loe üle kodulehe sisu ning soovitavalt lase seda teha ka kolleegil. Veendu, et sisu oleks keeleliselt korrektne ning sisaldaks loogilisi siseviiteid. Julgusta sisus inimesi endaga ühendust võtma / tellimust esitama / lisainfot küsima / edasi lugema - tegema seda, mida Sa oma kasutajatelt ootad. Loe veel

Veebisisu tootmisel on oluline rõhk pildimaterjalil. Teadupärast ütleb üks hea foto hetkega rohkem kui keskmise eneseväljendusvõimekusega inimene ööpäevaga.

Kust saada häid pilte ja mida nende valikul arvestada?

Parim tasuline pildipank on minu hinnangul istockphoto.com. Keskmise tavalise pildi hind on ~ 20 krooni. Sõltub see muidugi resolutsioonist, failitüübist ning ka sellest, kui palju krediiti korraga ostad. Tasuta allikana julgen soovitada www.sxc.hu. Arusaadavalt küsitakse heade piltide eest pea alati raha, seega ei kannata kahe eelmainitud keskkonna piltide kvaliteet võrdlust.

Häid vihjeid selle kohta, mida arvestada piltide valikul, soovitan lugeda DesignShack’i artiklist ning meie aastatagusest kirjutisest “Kulunuimad motiivid veebidisainis“.

Selle auks, et “seagripp” on Skynet.ee veebistatistika järgselt way kõige populaarsem märksõna, panen veebi kõlkuma paar gripiteemalist humoorikas-teravmeelset pildikest.

Ääremärkus. Eesmärk ei ole selle üdini ebameeldiva nakkushaiguse üle küündimatult nailja visata, vaid katsetada, kuidas seagripiga seoses Google positsioon muutub ja veebiliiklus õgvendub.

Harva juhtub, et infokataloogidest kellelegi midagi kasu on. Tänase päeva kangelane on Telemedia, kes küll ilma igasuguse omapoolse osaluseta suutis hommikusse killukese rõõmu poetada. Nimelt rikastus minu postkast järgneva kirjaga, see ilmselge kuugeltranslaatori sünnitis suutis oma sõnastuses vähemalt minu isikule headmeelt teha.   Loe veel

Nokia, Samsung, Sony, Apple ja veel mõned leppisid kokku väga asjalikus põhimõttes hakata kasutama samasuguseid mobiililaadijaid.

Ääretult mõistlik, olen juba ammu mõelnud, miks peab olema 1001 erinevat laadijat ja otsikut. “Küla pealt” laadija laenamine eeldab alati 150 inimese intervjueerimist, et veenduda lõpuks ikkagi, et kellelgi sobivat laadijat pole.

Sama võiks toimuda ka notebook’idega, millega seoses tuleb meelde autolaadija, millel oli kümmekond erinevat üleminekut, millest ma kaotasin ära selle ühe, mida reaalselt tarvis oli.

Teemast rääkis EPL

Nüüd saab EU domeenides kasutada ka täpitähti. Hurraa!

Tundub hea mõte? Nii ja naa - kui ma peaks minema veebilehele, mille aadress sisaldab ā tähte, siis oleks see pehmelt öeldes komplitseeritud. Tõenäosus, et ma hakkan kusagilt seda arusaamatut sümbolit välja kaevama on oluliselt väiksem tõenäosusest, et loobun üldse veebilehe külastamisest. Teisalt on need mõned õnnetud, kelle klavitatuur vajalikke nuppe ei sisalda, loomulik kadu - enamik külastusi saab alguse otsingumootorist või läbi linkide.

Huvitav, millal EENET mõne sisulise arenguga hakkama saab? Aegade algusest on juba nämmutatud EE domeenide registreerimispiirangu kaotamisest. Nüüd oleks õige aeg hakata täpitähtedest rääkima - kui kohe rääkima hakkame, saame ehk 10 aasta pärast tehtud

Seagripp on valla puhkenud ja meie kõigi majapidamist ähvardamas - sedapuhku internetis. McAfee teatel moodustab tänasest globaalsest spämmist 5% seagripiga seotud infotulv. Olgu öeldud, et igapäevaselt saadetakse välja kuni 100 biljonit spämmikirja. Loe veel

1. Ole ilmekas. Vahetult suheldes ilmestab Sinu juttu näoilme, hääletoon, zestid ja kehahoiak. Online läbi kodulehe tekstide klientidega suheldes ei tasu lootma jääda ainult oma lingvistilisele võimekusele - kasuta mõtte ja emotsiooni edasiandmiseks pilte.

Loe veel

Tänases majandussurutises (masu) või majanduslikus depressioonis (made?:)) vaatab oma kulusid üle enamik ettevõtteid. Ebavajalikest kuluartiklitest loobutakse, otsitakse odava(ma)id või tasuta alternatiive.

Loe veel